Buresboahtin - Tervetuloa - Welcome

Buresboahtin - Tervetuloa - Welcome

Rihkolaččat snugget báŋkodovddaldagaid – seaillut neavvagiid dorvvolaš áššedikšuma várás

Rihkolaččat snugget báŋkodovddaldagaid – seaillut neavvagiid dorvvolaš áššedikšuma várás

Kela, Guovddášrihkuspoles ja Kyberdorvvolašvuođaguovddáš ávžžuhit fuolalašvuhtii, go čálihat iežat sisa neahttabálvalusaide. Rihkolaččat jearahallet báŋkodovddaldagaid báŋkkuid ja Omakanta-bálvalusa namas. Amma don divššut áššiidat neahta bokte dorvvolaččat ja fuobmát dájuhemiid. Muital dájuhemiid birra maiddái iežat lagamuččaide.

Suomas lea leamaš giđa rájes jođus aggressiivvalaš dieđuid jearahallan, mas rihkolaččat leat ožžon háldoseaset neahttabáŋkodovddaldagaid ja dasto lihkosmuvvan suoládit ruđaid priváhtaolbmuid báŋkokonttuin.

Albma siidduid lágan dájuhansiiddut leat leamaš jođus eandaliige báŋkkuid ja dál maiddái Omakanta-bálvalusa namas. Go oaffar čállá neahttabáŋkodovddaldaga dájuhansiidduide, rihkolaččat besset oaffara neahttabáŋkui.

Ovdamearka dájuhanpoasttas, mii leamaš Nordea namain.

Ale čálit iežat bálvalusaide njuolgga neahta ohcanmašiinnas

Dájuhanpoasttat, mat jearahallet báŋkodieđuid, lávdaduvvojit teakstasániid ja šleađgapoasttaid bokte. Dájuhansiidduide lea vejolašvuohta gártat maiddái liŋkkaid bokte, mat leat coggojuvvon ohcanmašiidnabohtosiidda. Omakanta-bálvalusa dájuhansiidduide dál gártá namalassii ohcanmašiinnaid (ovdamearkan Bing, Google) bokte. Ale goassige čálit Omakantai njuolgga ohcanmašiinna bokte.

Juos eahpidat ahte du báŋkodieđut leat gártan boastto gieđaide, váldde dalán oktavuođa iežat báŋkui ja bargga dan maŋŋá rihkusalmmuhusa polesii.

Dorvvolaš áššedikšun neahttabáŋkkus

Ná čálihat iežat neahttabáŋkui dorvvolaččat:

  • Čále bláđejeaddji čujuhusgieddái báŋkku olles čujuhusa.
  • Vurke neahttabáŋkku čujuhusa iežat bláđejeaddji bustávvamearkkaide.
  • Ale sirdás báŋkku neahttasiidduide ohcanmašiinna bohtosiid bokte.
  • Geavat báŋkku iežas mobiilaheivehusa.

Dorvvolaš áššedikšun Omakantas

Ná čálihat iežat Omakanta-bálvalussii dorvvolaččat:

  • Čále bláđejeaddji čujuhusgieddái čujuhusa kanta.fi, man bokte beasat čálihit iežat Omakantai.
  • Vurke čujuhusa bláđejeaddji bustávvamearkkaide.
  • Ale čálit iežat Omakanta-bálvalussii njuolgga ohcanmašiinna bohtosiid bokte.

Omakanta geavaheapmi lea dorvvolaš, go čuovut iežat čáliheamis dáid rávvagiid. Omakantas sáhtát geahčadit iežat dearvvasvuođadieđuidat ja ovdamearkan bivdit reseaptta ođadeami. Omakantas ii leat sierra mobiilaheivehus.

Kela namas leat jearahallon dieđut maiddái telefovnna bokte

Kela dihtui lea boahtán dáhpáhus, mas olmmoš lea ožžon riŋgga Kela namas doaibmi dájuheaddjis. Riŋgejeaddji lea čuoččuhan, ahte son dárbbaša olbmos earret eará dieđuid, mat laktásit báŋkokontui. Kela lea bargan rihkusalmmuhusa ja čielggadan ášši eará virgeoapmahaččaiguin.

Kela bargit eai goassige jeara geavaheaddjidovddaldagaid, suollemassániid dahje dovddaldatnummiriid, maiguin čálihuvvo persovnnalaš bálvalusaide.

Juos oaččot eahpemearálaš riŋgga, mas riŋgejeaddji ovdanbuktá iežas Kela bargin, doaimma ná:

  • Botke riŋgga alege atte riŋgejeaddjái dieđuid iežat birra
  • Almmut áššis polesii
  • Almmut iežat báŋkui, juos leat addán riŋgejeaddjái dieđuid, maiguin son sáhttá beassat du báŋkokontui
  • Oahpásmuva diehtogolganrávvagiidda čujuhusas tietovuotoapu.fi

Ane fuola alddát ja iežat lagamuččain

Mis juohkehaš sáhttá fuolahit iežas lagamuččain juohkimiin dieđuid dájuhemiid birra ja veahkehemiin ovdamearkan neahttabáŋkku geavaheamis, vuoi sisa čáliheapmi dáhpáhuvvá dorvvolaččat.

Rihkolaččat leat lihkosmuvvan suoládit eandaliige badjel 60-jahkásaš suopmelaččaid neahttabáŋkodovddaldagaid ja leat sirdán stuorra supmiid oaffariid báŋkokonttuin. Ášši guoská goittotge buotahkásaš olbmuid, nu ahte juohkehaš galgá leat dárkil.

**

Rikoliih háputtâleh paŋkkitubdâlduvâid – vääldi pajas oonâid torvolii ášástâlmân

Kela, Keskusrikospoliisi já Kyberturvallisuuskeskus avžuutteh huolâlâšvuotân, ko čáládâtvetteđ nettipalvâlussáid. Rikoliih háputtâleh paŋkkitubdâlduvâid paaŋkij já Omakanta-palvâlus noomâi vyelni. Ášástâl neetist torvolávt já tuubdâst tájutteijeid. Muštâl tájutteijein meid tuu aldaulmuid.

Suomâst lii kiiđâ rääjist lamaš joođoost aggressiivlii tiäđui háputtâllâm, mast rikoliih láá finnim haaldun nettipaŋkkitubdâlduvâid já tienuuvt luhostum suáládiđ ruuđâ priivaatulmui paŋkkitiilijn.

Puigâ nálásiih tájuttemsiijđoh láá tääl lamaš eromâšávt paaŋkij já tääl meid Omakanta-palvâlus noomâi vyelni. Ko uhre čáálá nettipaŋkkitubdâlduv tájuttemsiijđon, te rikoliih peesih uhre nettipaaŋkin.

Ovdâmerkkâ tájuttemviestâst, mii jotá Nordea noomâ vyelni.

Ele čáládât palvâlussáid njuolgist neeti uuccâmohjelmist

Paŋkkitiäđuid háputtâllee tájuttemviestâid levâtteh tekstâviestân já šleđgâpoostâi peht. Tájuttemsijđoid puáhtá karttâđ meid uuccâmohjelmpuátusáid lasettum liiŋkâi peht. Omakanta-palvâlus háputtâllâmsiijđon ulmuuh kärttih tääl eidu uuccâmohjelmij (ovdâmerkkân Bing, Google) peht. Ele kuássin čáládât Omakantan njuolgist uuccâmohjelmist.

Jis tun epidah, ete tuu paŋkkitiäđuh láá karttâm puástukieđáid, te vääldi ájáttâlhánnáá ohtâvuođâ jieijâs paaŋkin já toovâ ton maŋa rikosalmottâs poolisân.

Torvolâš ášástâllâm viermipaaŋkist

Návt tun čáládâđah nettipaaŋkin torvolávt:

  • Čääli laađđâm čujottâskiädán paaŋki oles čujottâs.
  • Vuorkkii jieijâd nettipaaŋki čujottâs jieijâd laađđâm kirjemerháid.
  • Ele moonâ paaŋki nettisijđoid uuccâmohjelm puátusij peht.
  • Keevti paaŋki jieijâs moobiilheiviittâs.

Torvolâš ášástâllâm Omakantast

Návt tun čáládâđah Omakanta-palvâlusân torvolávt:

  • Čääli laađđâm čujottâskiädán čujottâs kanta.fi, mon pehti tun peesah čáládâttâđ Omakantan.
  • Vuorkkii čujottâs jieijâd laađđâm kirjemerháid.
  • Ele čáládât Omakanta-palvâlusân njuolgist uuccâmohjelm puátusij peht.

Omakanta kevttim lii torvolâš, ko tun čuávuh čáládâtmist taid ravvuid. Omakantast tun puávtáh tarkkuđ jieijâd tiervâsvuotâtiäđuid já ovdâmerkkân táttuđ reeseept uđâdem. Omakantast ij lah sierâ moobiilheiviittâs.

Kela noomáin láá koijâdâllâm tiäđuid meid puhelin peht

Kela tiätun lii puáttám tábáhtus, mast olmooš lii finnim suáitu tájutteijest, kote lii oovdânpuáhtám jieijâs Kela noomáin. Tájutteijee lii ettâm, ete sun taarbâš ulmust ovdâmerkkân paŋkkitilin lohtâseijee tiäđuid. Kela lii toohâm rikosalmottâs já seelvât ääši eres virgeomâháiguin.

Kela pargeeh iä kuássin koijâd kevtteetubdâlduvâid, syelisaanijd teikâ tubdâldâhlovoid, moiguin ulmuuh čáládâteh persovnláid palvâlussáid.

Jis tun uážžuh suáitu, mast suáittee oovdânpuáhtá jieijâs Kela pargen, te toovâ návt:

  • Jooskâ suáitu elege adde suáittei tiäđu alnestâd
  • Almoot ääšist poolisân
  • Almoot paaŋkin, jis tun lah adelâm suáittei tiäđu, moin sun puáhtá peessâđ tuu paŋkkitilin
  • Uáppáásm tiätukulgâm-raavâkiirján čujottâsâst tietovuotoapu.fi.

Ane huolâ alnestâd já jieijâd aldaulmuin

Juáháš mist puáhtá anneeđ huolâ jieijâs aldaulmuin nuuvt, ete juáhá tiäđu táájutmijn já  iššeed ovdâmerkkân nettipaaŋki kiävtust, vâi čáládâttâm tábáhtuvá torvolávt.

Rikoliih láá luhostum suáládiđ eromâšávt paijeel 60-ihásij syemmilij nettipaŋkkitubdâlduvâid já láá sirdám stuorrâ ruttâmeerijd uuhrij paŋkkitiilijn. Almoon kuáská kuittâg jyehiahasáid, te juáháš kalga leđe tärkkin.

**

Reäkkõsneeʹǩǩ kåitta vuäǯǯad teâttseez baŋkktiõttid – ruõkk viiŋkid staansõs äʹššummša

Kela, Kõõskõsreäkkõspååʹles da Kyberstaanvuõttkõõskõs auʹǯǯje tääʹrǩesvuõtte neʹttkääzzkõõzzid ǩeeʹrjtõõttmõõžžâst. Reäkkõsneeʹǩǩ kåitta vuäǯǯad tiõttu baŋkktiõttid baaŋki da Omakanta-kääzzkõõzz nõõm ââʹneeʹl. Muuʹšt äʹššeed neeʹttest staanlânji da vuâmmaž peʹttummšid. Mušttâl peʹttummšin tuu õõldâsoummid še.

Lääʹddjânnmest lie ǩiiđâst ääʹljeeʹl kåittam aggressiivlânji vuäǯǯad tiõttu teâđaid nuʹtt, što reäkkõsneeʹǩǩ lie vuäǯǯam huâđđseez neʹttbaŋkktiõttid da nuʹtt-aa oʹnnstam äʹnsted tieʹǧǧ privattoummi baŋkktiillin.

Vuõigg neʹttseeidai vuâkksaž peʹtteemseiddõõzz lie eettam jeäʹrben baaŋki da ååʹn še JiijjanKanta-kääzzkõõzz nõõmid ââʹneeʹl. Ko ooumaž oudd neʹttbaŋkktiõttees peʹtteemseiddõʹsse, reäkkõsneeʹǩǩ vuäǯǯa piâssmõõžž reäkkõsǩiõrddi neʹttbaʹŋǩǩe.

Ouddmiârkk Nordea nõõm õõʹnni peʹtteemsaaǥǥâst.

Jeäʹl ǩeeʹrjtõõđ kääzzkõõzzid vuõiʹǧǧest neeʹtt ooccâm-mašinast

Baŋkkteâđai tiõttu vuäǯǯmõõžž vääras vuõlttuum peʹtteemsaaǥǥid liâvtet teʹksttsaaǥǥivuiʹm da neʹttpååʹštivuiʹm. Peʹtteemseiddõʹsse vuäitt serddjed še ooccâm-mašinapuäđõõzzid lââʹzztum liiŋki pääiʹǩ. Omakanta-kääzzkõõzz nõõm ââʹneeʹl kåitta tän poodd vuäǯǯad teâđaid jeäʹrben ooccâm-mašinai (ouddmiârkkân Bing, Google) pääiʹǩ. Jeäʹl ni kuäʹss ǩeeʹrjtõõđ Omakantaaʹje vuõiʹǧǧest ooccâm-mašinast.

Jõs kaaddčõõđak, što baŋkkteâđad lie jouddâm puästoummi tiõttu, vääʹld ääjtõõlǩani õhttvuõđ jiijjad baʹŋǩǩe da tueʹjjed tõn mâŋŋa reäkkõsiʹlmmtõõzz pååʹlsa.

Staansõs äʹššummuš neʹttbaaŋkâst

Nääiʹt ǩeeʹrjtõõđak neʹttbaʹŋǩǩe staanlânji:

  • Ǩeeʹrjet plaađânj addrõsǩeâdda baaŋk tiudd addrõõzz.
  • Ruõkk neʹttbaaŋkad addrõõzz plaađânj ǩeʹrjjmiârkid.
  • Jeäʹl sirddu baaŋk neʹttseeidaid ooccâm-mašina puäđõõzzi pääiʹǩ.
  • Ââʹn baaŋk jiijjâs mobiilsuåvldõõzz.

Staansõs äʹššummuš Omakantast

Nääiʹt ǩeeʹrjtõõđak Omakanta-kääzzkõʹsse staanlânji:

  • Ǩeeʹrjet plaađânj addrõsǩeâdda addrõõzz kanta.fi, koon pääiʹǩ piâzzak ǩeeʹrjtõõttâd Omakantaaʹje.
  • Ruõkk addrõõzz tuu plaađânj ǩeʹrjjmiârkid.
  • Jeäʹl ǩeeʹrjtõõđ Omakanta-kääzzkõʹsse vuõiʹǧǧest ooccâm-mašina puäđõõzzi pääiʹǩ.

Omakanta âânnmõš lij staani, ko jääʹǩǩtak ǩeeʹrjtõõttmõõžžâst täid vuäʹppõõzzid. Omakantast vuäitak täʹrǩstõõllâd jiijjad tiõrvâsvuõtt-teâđaid da ouddmiârkkân raukkâd reseeʹpt ođsmâttmõõžž. Omakantast ij leäkku jeäʹrab mobiilsuåvldõs.

Kela nõõm ââʹneeʹl lie kåittam vuäǯǯad tiõttu teâđaid teʹlfoonâst še

Kela tiõttu lij puättam šõddmõš, koʹst ooumaž lij vuäǯǯam sååit Kela nõõm õõʹnni peʹtteeʹjest. Soiʹttjeei lij renstam, što taarbaš oummust jeäʹrbi mieʹldd baŋkktiill kuõskki teâđaid. Kela lij tuejjääm reäkkõsiʹlmmtõõzz da seʹlvvat ääʹšš jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm.

Kela tuâjjla jie ni kuäʹss kõõjj õõʹnnitiõttid, peittsaaʹnid leʹbe tobdldõklååǥǥaid, kooivuiʹm ǩeeʹrjtõõđât persoonlaž kääzzkõõzzid.

Jõs vuäǯǯak meäʹrteʹmes teʹlfonsååit, koʹst soiʹttjeei voddââtt Kela tuâjjliʹžžen, toiʹmme nääiʹt:

  • Pueʹtǩǩed teʹlfonsååit jeäʹl-ǥa uuʹd soiʹttjeeja teâđ jijstad
  • Iʹlmmet ääʹššest pååʹlsa
  • Iʹlmmet baŋkksad, jõs leäk ouddam soiʹttjeeja teâđ, koin son vuäitt piâssâd baŋkktillsad
  • Tobdstõõđ vuäppsa addrõõzzâst tietovuotoapu.fi.

Ââʹn huõl jijstad da tuu õõldâsoummin

Meeʹst juõʹǩǩkaž vuäitt ââʹnned huõl jiijjâs õõldâsoummin jueʹjjeeʹl teâđ peʹttummšin da vieʹǩǩteeʹl ouddmiârkkân neʹttbaaŋk ââʹnnmest, što ǩeeʹrjtõõttmõš šâdd staanlânji.

Reäkkõsneeʹǩǩ lie oʹnnstam suâleed jeäʹrben pâʹjjel 60-ekksaž läʹddlai neʹttbaŋkktiõttid da serddam jõnn teäʹǧǧsuummid reäkkõsǩiõrddji baŋkktiillin. Eettmõš kuâskk kuuitâǥ juõʹǩǩâkksaid nuʹtt, što juõʹǩǩkaž âlgg leeʹd täʹrǩǩ.

Vastaa